6. oktoobril peetud oskuskeelepäev näitas ilmekalt, kuidas aasta-aastalt on oskuskeelehuvi kasvanud. Juba kuuendat korda Rahvusraamatukogus korraldatud kokkusaamise juhtlõngaks oli sel korral e-keskkonna mõju terminikorrastusele. Omajagu meelitas kindlasti ajakohane ning pisut ehk intigeeriv teemakäsitus, rääkimata teada-tuntud esinejatest.
Oskuskeelekorrastajail ei ole alati pakkuda n-ö võtmed-kätte valmislahendusi ja polegi see alati parim lahendus, tõdes avasõnu lausudes muu hulgas peadirektor Janne Andresoo ning soovis kõigile mõttetihedat ning sisukat päeva.
Sel korral keskenduti eeskätt arhiivide, ...
6. oktoobril peetud oskuskeelepäev näitas ilmekalt, kuidas aasta-aastalt on oskuskeelehuvi kasvanud. Juba kuuendat korda Rahvusraamatukogus korraldatud kokkusaamise juhtlõngaks oli sel korral e-keskkonna mõju terminikorrastusele. Omajagu meelitas kindlasti ajakohane ning pisut ehk intigeeriv teemakäsitus, rääkimata teada-tuntud esinejatest.
Oskuskeelekorrastajail ei ole alati pakkuda n-ö võtmed-kätte valmislahendusi ja polegi see alati parim lahendus, tõdes avasõnu lausudes muu hulgas peadirektor Janne Andresoo ning soovis kõigile mõttetihedat ning sisukat päeva.
Sel korral keskenduti eeskätt arhiivide, muuseumide ja raamatukogude terminitööle ning vaeti e-õppe võimalikku mõju terminikasutusele. Lisaks tutvustati tarkvaralist terminitööriista.
Päeva alustas Rahvusarhiivi arendusbüroo nõunik Hanno Vares, kes keskendus arhiivinduse alusterminitele, tõi näiteid olulisematest mõistetest ning nende seostest valdkonna sees ja sidusalade vahel. Arhiivinduse oskuskeel puudutab loomulikult eeskätt arhiivitöötajaid ja -kasutajaid, kuid laiemalt puutume kokku sellega kõik, seda eriti mäluasutustes töötades, kuid ka igapäevaelus. Lisaks valdkonnalähedasele kasutusalale, on arhiiviterminite selgus ning järjepidevus oluline nii tarkvaraarendajatele kui ka õigusdokumentile loojatele. Terminoloogiline ebatäpsus võib nii mõnelegi tarkvaralahendusele saatuslikuks saada, rääkimata seadustes ja muudes normivates dokumentides vohavast terminisegadusest, mille mõju igaüks, kes rohkem, kes vähem, omal nahal on tunda saanud. Lahendusena käis Hanno Vares välja mõtte, et seadustes tuleks oluliselt piirata terminite sätestamist ning seletamist. Esmalt tundus mõte pisut pentsik, kuid mida rohkem mõelda, seda arukama varjundi võttis. Tõepoolest – kui seaduseloojad pole mingi ala terminoloogiast kuulnudki ega vaevu ka asjatundjatega nõu pidama, tõuseb tühjast tüli rohkem kui vaja.. Mis seaduses kirjas, see on täitmiseks, mis sest, et sageli ei ole üldse võimalik aru saada, millega tegu. Terminoloogidel on siis aga hilja sekkuda. Seega: Hanno Vareselt kõlas hea hea idee, mis vajaks juurutamist!
Teisena sõna saanud Kunstimuuseumi peavarahoidja Mirjam Rääbis tutvustas muuseumide infosüsteemi MuIS-i sõnastikke. Ettekannet jälgides selgus, et tegemist pole siiski sõnastikega nende tavatähenduses, vaid pigem kogusid kirjeldavate andmekogudega. Siiski on pakutav info äärmiselt huvitav ning kindlasti paljudele ka uurimisobjektina vajalik. MuIS-ist on võimalik otsida kõigi Eesti museaalide hulgast, vaadata pilte ning nende kirjeldusi. Siiski on tegevus alles algusjärgus, ning vajab veel suurt pingutust, et andmekogu suudaks rahuldada kõigi kasutajate vajadusi. Väärt algus on siiski tehtud.
Kolmandana võttis esinemisjärje üle mitu aastat Tartu Ülikooli, praegu TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud, Webmedia vanemanalüütik Veiko Berendsen, kes on vaieldamatult üks dokumendihalduse pädevamaid asjatundjaid. Ajaloolase eriala ning aastatepikkune töö Riigikogu Kantseleis, on kindlasti lisaväärtus. Mainimata ei saa jätta ka kütkestavat õppejõuoskust auditoorium n-ö kuulama halvata. Tihe ning filosoofiliste kõrvalepõigetega ettekanne võinuks kesta etteantud ajast kauemgi – ja ilmselgelt poleks ükski kuulaja toolilt tõusnud. Kokkuvõttes jäi ka Veiko Berendseni jutust kõlama see, et valdkondade vahel tuleb oskuskeele korrastamise ja ühtlustamisega kõvasti vaeva näha. Värvika tsitaadi toel tõdes ta, et ükskõiksus (oskus)keele vastu on kadumas.
Siiski seab päevakava ettekannetele ajapiirid, sestap mindi kohvipausi pidama.
Päeva teist poolt alustas Mainori Kõrgkooli infotehnoloogia dotsent Hurmi Jürjens, jututeemaks e-õppe võimalik mõju erialaterminoloogiale. Seda, et mõju on olemas ja mitte väheoluline, tõestas esineja veenvalt. Kuidas olukorda paremaks muuta, jäi iga kuulaja edasi mõtelda.
Raamatukogutöötajad ja e-kataloogi ESTER kasutajad ootasid põnevusega Tartu Ülikooli Raamatukogu infosüsteemide osakonna juhataja Anneli Sepa ja RR-i normandmete osakonna juhataja Sirje Nilbe ühisettekannet „Millenniumi“ tarkvara eestindamisest. Kuulajad ei pidanud pettuma. Kõnesoleva tarkvara eestindamise üheks eesmärgiks oli muuhulgas ka eestikeelse raamatukogundusliku terminoloogia arendamine. Vastavalt uute funktsioonide lisandumisele on tõlgitud lugejakataloogi menüüd, teated ja lisatekstid. Töö käigus leiti toredaid infosüsteemi funktsioone kirjeldavaid eestikeelseid sõnu. Keerukaks on tõlkimise teinud asjaolu, et eesti keeles ei ole sõnadel universaalset tähendust,nagu nt inglise keeles. Vaatamata tõlkeprogrammi väikestele veidrustele on töö kulgenud tõrgeteta. Nauditavaks tegi ettekande hästi kokku pandud slaidiesitlus, mille põhiautoriks Anneli Sepp ning Sirje Nilbe alati selge, loogiline ning mõõduka huumoriga vürtsitatud esinemismaneer.
Viimaseks ettekandeks sai sõna Margit Kurm tarkvarafirmast Tilde Eesti, et tutvustada tõlkimist ja terminiotsingut hõlbustavat MS Word-i tööriista, mille igaüks endale suurema vaevata arvutisse võib laadida. Lisandmoodul on mugav – termini tõlkevastete leidmine on paari hiireklõpsu kaugusel, moodul on integreeritud igapäevaselt kasutatava tarkvara külge. Peamine võlu on mugavus ja ajasääst, s.t tõlkevastete leidmiseks ei pea otsima paljusid andmebaase mitmest eri kohast. Nii sai sellestki ettekandest palju kasulikku kõrva taha pista.
Päeva juhtis tavakohaselt Hoiuraamatukogu peavarahoidja, ERÜ terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru, kelle karismaatilist isiksust kõigi oskuskeelepäevade õnnestumise üheks pandiks võib pidada.
Ettekanded on huvilistele kättesaadavad Rahvusraamatukogu kodulehel
