2. apr 2009

Digiteerima või digima

Lühendamine on üldiselt hea, aga liialt hoogu ei saa minna. Juba on kord kenasti lühendatud ning vormist digitaliseerima on saanud digiteerima, nagu sellised verbid eesti keeles muutunud on. Siit edasi läheksime aga sõna tüve kallale ja see eirab tuletamise põhireeglit.
Sõna lähtub ju ladina sõnast digitus (sõrm, varvas), millest on tuletatud inglise digit (number) ja digital (numbriline). Sellest on omakorda tulnud eesti keelde võõrsõnaline omadussõna digitaalne ja tegusõna digiteerima. Viimane tähendab digitaalkuju andma, digitaalpilt aga on skaneeritud või arvutis loodud kujutis. Jällegi ei ole kuskil, ka seletustes lühendatud. Pealegi pole teiste selliste verbidega nii talitatud, muidu ütleksime näiteks mitte minimeerima, vaid minima, mitte disputeerima, vaid dispuma, mitte spekuleerima, vaid spekuma jne. Siia ritta aga ei kuulu näiteks eksportima eksporteerimise ja standardima standardiseerimise asemel. Need on igati korrektsed tuletised, sest sõnatüvi on alles.
Kui nüüd tahta sõna digiteerima veel lühendada, peaks mõtlema sellele, et siingi võtaksime jupikaupa sõnatüve maha. Digima või digipilt võib ju sobida omavahelises jutus, aga kui see teha ametlikuks pruugiks, siis omadussõna peaks sellisel juhul olema digine, mitte digitaalne. Kõlab ju veidi kentsakalt, kas pole? Minu keelevaist võrdleb sellist lühendamist sooviga öelda näiteks kübara asemel küb, porgandi asemel porg, küünla asemel küün või variandi asemel vari. Kui minna tüve kallale, kas siis peaksime maksma ka kommumakse ning tegema kapimahutusi?
Nii et mina jääksin siin pidama ning kasutaksin digiteerima ja digitaalne.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Aga veelgi pikem sõna "digitaliseerima"?

Inna Saaret ütles ...

Minu postituses on seda juba mõnes kohas ka põhjendatud, miks on parem kasutada digiteerima, mitte digitaliseerima. Kordan igaks juhuks põhimõtet: algsõna on digitus, seega kui ütleme digiteerima, siis me pole läinud sõnatüve kallale.
Inna Saaret

Anonüümne ütles ...

Digi-TV, digikogud, digiboks, digimaailm jne - need on paraku juba ammu käibele läinud variandid. Lähtudes keele ökonoomiaprintsiibist on vähe tõenäoline, et pikema vormi juurde tagasi tullakse. Kasutaja ei lähtu sellest, kas sõna tüvi jääb puutumatuks, vaid ikka sellest, et ta oleks arusaadav. Lühem variant on teatud kontekstis suupärasem ja ka laialt kasutuses, seega usun, et see jääb. Teatud sõnade puhul võib jääda ka pikem vorm, kuid lühike jääb kindlasti. Ka ÕS 2006 annab lühikese variandi kui korrektse, seejuures lühikese esimesena. (digi˖ digitaal-, digitaalne: ▪ digi˖kaamera, digi˖foto = digi˖pilt, digi˖kassett digitaal-helikassett, digi˖plaat, digi˖video; digi-TV) digitaaltelevisioon)

Inna Saaret ütles ...

Loomulikult ma tajun, et rong on lootusetult läinud, aga see ei tähenda, et ei võiks selgitada, mis kõige taga on. Ökonoomia ei ole keeles alati kõige õigem. Tuletan veel kord meelde, et ingliskeelses maailmas te sellist lühendamist ei näe, sest nemad sel puhul tunnetavad, et algsõna on digit. Nad ei tee musulmanist musu või kitlist kitti ega maksa kommumakse.
P.S. Küll mul oleks hea meel, kui anonüümsed kommenteerijad ka end õige nimega tutvustaksid.
Inna Saaret