Oleme oma raamatukogu siselehes juba aastaid andnud keelenõu. See on leidnud head vastuvõttu ning seetõttu püüame nüüd seda ka teistele pakkuda. Loodetavasti äratavad need kirjutised mõtteid ja pakuvad abi mõne keeleküsimuse lahendamisel. Et keel teistelegi muret teeb, selle kohta vaid mõni näide.
Jürgen Rooste nõudis kunagi “Sirbis”, et karistataks neid peatoimetajaid, kes ei lase harida oma väljaande keelt. Kui temalt küsiti, millise seaduse alusel ta kohtusse pöörduks, tõi ta välja tarbijakaitseseaduse, sest loetav tekst mõjub tema vaimsele tervisele.
Heido Ots, kellel on peale hea keeletunnetuse ka terav keel, on öelnud: ”Ilma toimetajata on iga raamat vigu täis nagu hoolitsemata koer kirpe.”
Mihkel Mutt kirjutas “Postimehes” 4. märtsil 2009: “Kui keegi käib keelega ümber nagu gorilla, on ta üldjuhul ka muidu piiratud.”
Autorist:
Töötan Eesti Rahvusraamatukogus avalike suhete osakonnas toimetajana. Kuigi lõpetasin Tartu Ülikooli filoloogina eesti kirjanduse eriharus, on minu töiseks pärisosaks saanud pigem keelega seonduv. Olen küll olnud kogu aeg arvamusel, et keel ja sisu on lahutamatud ning neid toimetamisel eristada pole võimalik, aga ikka tavatsetakse mind pidada eelkõige keeletoimetajaks ning seetõttu on siingi minult peamiselt keeleteemad.
Jürgen Rooste nõudis kunagi “Sirbis”, et karistataks neid peatoimetajaid, kes ei lase harida oma väljaande keelt. Kui temalt küsiti, millise seaduse alusel ta kohtusse pöörduks, tõi ta välja tarbijakaitseseaduse, sest loetav tekst mõjub tema vaimsele tervisele.
Heido Ots, kellel on peale hea keeletunnetuse ka terav keel, on öelnud: ”Ilma toimetajata on iga raamat vigu täis nagu hoolitsemata koer kirpe.”
Mihkel Mutt kirjutas “Postimehes” 4. märtsil 2009: “Kui keegi käib keelega ümber nagu gorilla, on ta üldjuhul ka muidu piiratud.”
Autorist:
Töötan Eesti Rahvusraamatukogus avalike suhete osakonnas toimetajana. Kuigi lõpetasin Tartu Ülikooli filoloogina eesti kirjanduse eriharus, on minu töiseks pärisosaks saanud pigem keelega seonduv. Olen küll olnud kogu aeg arvamusel, et keel ja sisu on lahutamatud ning neid toimetamisel eristada pole võimalik, aga ikka tavatsetakse mind pidada eelkõige keeletoimetajaks ning seetõttu on siingi minult peamiselt keeleteemad.
