Rahvusraamatukogus peeti aru oskuskeeleprobleemide üle

5. oktoobril peeti Rahvusraamatukogus oskuskeelepäeva, sedapuhku juba seitsmendat korda. Suurde konverentsisaali oli kogunenud sadakond oskuskeeletundjat ja -huvilist. Esinesid Tartu Ülikooli Sihtasutuse eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumi pälvinud teadurid ja õppejõud.
Tervitussõnad lausus RRi peadirektor Janne Andresoo, kes rõhutas eestikeelse oskussõnavara olulisust ning tänas koostööpartnereid.
Terminoloogia sihtstipendiume jagatakse juba viiendat aastat ning nende rolli omakeelse terminoloogia arengus on raske ülehinnata, rõhutas stipendiumikomisjoni esimees,
Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll.
Põhiettekannetes keskenduti peamiselt retoorika, filosoofia ja semiootika omakeelse terminiloome võimalustele ja puhuti ka keerukusele. Nii väitis Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia lektor Janika Päll: „Nagu enamiku teadusharude oskuskeele puhul, nii on ka retoorikaterminid suuremalt jaolt välja arenenud vanakreeka oskuskeelest, mis enamasti tõlkelaenudena või mugandatult ladina keele ja edasi teiste Euroopa keelte (peamiselt saksa, inglise) kaudu on jõudnud eesti keelde. Sageli on arusaam selle terminoloogia algsest päritolust vahekeelte poolt tekitatud müra tõttu väga segane. Omakeelsete terminite puudumine ja segadus nende kasutamises raskendab ka kirjanduse ja retoorikaajaloo kursuste mõistmist.“ Ka rõhutas esineja, et käsilolev, Aristotelese „Retoorika“ terminite ja nende tõlkevastete registri loomine on heaks alguseks omakeelse retoorikasõnavara korrastamisel.
Tartu Ülikooli professor Ülo Matjus rääkis eestikeelse filosoofilise sõnavara arendamisest, millega ta on tegelenud aastakümneid. Ta tõi värvikaid näiteid olemisajaloolise mõtlemise esindaja, saksa filosoofi Martin Heideggeri loomingust ja selle eesti keelde vahendamise problemaatikast, tuginedes nii õpetamiskogemusele ülikoolis kui ka omaenda tõlkepraktikale. Professor Matjuse ettekanne avas nii mõnegi tahu Heideggeri tekstide tõlkeraskusest ning viis sammukese lähemale palju erimeelsusi tekitanud filosoofi mõistmisele. Kõlama jäi, et ühtegi teost ei tohiks eestindada kolmanda (sageli inglise) keele kaudu, vaid tõlkida tuleb otse lähtekeelest. Nii välditakse terminoloogilisi ebatäpsusi ja vale arusaamist mõistetest.
Vikisõnastiku koostamisest ja kõnesoleva keskkonna arendamisest rääkis Tartu Ülikooli arvutilingvistika teadur Olga Gerassimenko, kutsudes kõiki üles seda sõnastikku kommenteerima ja täiendama. Vikisõnastik asub veebiaadressil http://et.wiktionary.org
Mõistetest, mudelitest ja teooriatest filmisemiootikas kõneles Tartu Ülikooli semiootik Katre Pärn, kes muu hulgas juhtis tähelepanu terminite ’filmikunst’ ja ’kinokunst’ ebatäpsele kasutusele.
Kontakttõlke probleemidest Eestis, sealhulgas termini ’community interpreting’ eestikeelse vaste otsinguraskustest (kogukonnatõlge?; dialoogtõlge?; olmetõlge?; sotsiaaltõlge?; vahendustõlge?; asjaajamistõlge?) rääkis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna lektor Katrin Karu.
Statistika sõnavara loomise algusaastatest ja selle valdkonna terminoloogia edasiarendamise tänapäevastest võimalustest tegid meeleoluka, kuid samas väga põhjaliku ühisettekande Tartu Ülikooli matemaatilise statistika instituudi professor Ene- Margit Tiit ja sama ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna dotsent Liina-Mai Tooding.
Päeva juhtis Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige Heikki Vallaste.