4. märts 2009

MIS ON EESTIMAA? Hans Jürmanilt

Kaupade (ja ka muude asjade) kohta öeldakse, et üks on välismaine, teine eestimaine. Miks mitte vastandada: välismaine ja kodumaine? Kas kodumaad enam polegi? Eesti kui territoorium, riik jne. on ju meie kodumaa. Kuid mis on Eestimaa? See on ajaloost pärit mõiste enne aastat 1917, kui Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa moodustasid Eestimaa kubermangu, Saare-, Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa kuulusid aga Liivimaa kubermangu. Ja aastail 1918-1940 oli meil Eesti. Nõukogude võimu all kõlas Eesti ilma NSVta halvasti, sest tuletas meelde nimetatud kaht aastakümmet. Ja Saksa okupatsiooni ajal oli hästi sobiv tõlkida Estland Eestimaaks. Nüüd oleme ligi paarkümmend aastat olnud iseseisvas Eestis, kuid NSV asemel kõlab maa. Nõukogude ajast on pärit ka komme rääkida “meil vabariigis”. Tollal oli üks vaatenurk (NSV) liidus ja kitsam (ENS) vabariigis. Meil on nüüd Eesti parlament, Eesti president, Eesti valitsus, mitte vabariigi valitsus, vabariigi president jne. Eestis on linnu üle neljakümne, ent kõneleja ütluse järel “Eestimaa linnad” hakkas kuulaja loetlema: Valjala, Varbola, Lehola… Niisiis Eesti maalinnu. Jäägu sõna Eestimaa ajalookäsitlustesse ja ärkamisaja luuleridadesse. Tänapäeval oleme ja elame Eestis.
Just nimelt tänapäeval ja mitte kaasajal. Sõna kaasaeg nõuab näitamist, kellega või millega samal ajal. Meie kaasaeg on tänapäev. Ajaloos saab vaadelda ühe või teise nähtuse, sündmuse, isiku kaasaega. Ühel ja samal ajal elanud on omavahel kaasaegsed. Sõna kaasaegne ei tähenda nüüdisaegset, moodsat, moderni.
Samuti nõuab sõna tase osutamist, milline on üks või teine asi, tegu, olukord vm. Mitte mingit hinnangut ei ole ütlemises, et ülal kirjutatud read on tasemel. Ühe arvates on puudulikul tasemel, teise jaoks rahuldaval tasemel. Haridus võib olla alg-, kesk- või kõrgtasemel. Termomeetri skaala näitab, mis tasemel on akna taga õhu temperatuur. Püüdkem, et meie eesti keele oskus oleks heal tasemel!

Kommentaare ei ole: