Luule põhjal otsustades tuleb Triin Tasuja Lääne-Virumaalt ja on noore inimesena pilgeni valu, alandust, mittemõistmist ja lootusetust täis. Ta on tõesti alles laps, nõnda kinnitab autor isegi, kes kipub täiskasvanuks saama ehk eeskätt seetõttu, et paremat maailma kohata? Tema senine keskkond on tüdruku mällu jäänud kurja, hukutava, ükskõikse ja ülbena, kuid õnneks on ta leidnud üles oma luuleande ja nii saanud kõik painava lugejateni tuua. Mina küll tänan noort inimest selle eest ja jälgin meeleldi Triinu tulevast kirjanduslikku teed. Lisan sedagi, et palju ilusat on ju veel ees, tõsi, selle leidmiseks tuleb tööd teha ja vaeva näha. Oleksin soovinud tsiteerida kogu viimast luuletust „ma olen blond sinisilmne naiivitar“, ent tuli valida lühem: „vahel tundub, et mu ümber / on ainult joodikud ja hullud / kui käin mööda kodutänavaid / mõtlen: / kuhu ja mis edasi? / väikelinnad ongi Eestimaa / pole patriotism see, vaid fakt / iga 9. on ehitaja / iga teine elab väikelinnas / noored joovad / stressist ennast purju / mõni joob mõttetusest / jääbki jooma / mina pole ütleja / kas vale see või õige / siitsamast tulen ju isegi / purjus hull joodik“. „Provintiluulet“ tasub tähele panna, sest eesti teravalt sotsiaalsete luuletajate ritta rühib uus nimi.Jõudu talle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar