15. veebr 2010

TEADLIK VIGA NORMIKS?

Tallinnas on tiigiäärne lumelinn usinasti kasutuses ning lapsi kutsutakse mängima. Nagu karta võis, on kümnest juhust üheksal kirjas, et tulge Shnelli tiigi äärde. On läinud täide see, mille eest hoiatati juba siis, kui kunagine suur rahvuslane Tiit Pruuli Balti jaama hotelli püsti pani ja selle vastuväidetest hoolimata Shnelliks nimetas. Talle tuletati küll meelde, et õiged on kaks võimalust: saksapärane Schnelli või eestipärane Snelli, aga seda ei pannud ärimees tähele. Keeleinimesed kartsid, et küllap hakkavad inimesed nüüd õigeks pidama ka Shnelli tiiki, ja nii läkski. Ei tea, kas peatumatult?
Levima hakkas see tendents siis, kui tekkisid “Kranaat” ja “Magneet”. Taheti olla popid ja omapärased, aga nüüd on ilmselt väga palju neid, kes peavadki õigeiks keelendeiks kranaati ja magneeti, mitte granaati ja magnetit. Arendus pole ka tulemata jäänud. Magneedi võimalik eeskuju on näiteks pasteet, aga sellele on nüüd väga omapärane järg. Alles ilmus mingi pasteetide paremusrida, kus troonis uhkelt leivamääre nimega “Gulinaar”!
Et tegelikult pole midagi uut päikese all, näitab üks ammune alkoholiga seotud sõna teke. Kas tabate ära, millest on tulnud ütlus: “Võtame ühe suraka!”? Mina küll ei mõelnud välja, et selle algsõna on populaarne liköörimark “Curacao”, mis nõukogude kaubanduses kandis nime “Lõunamaine”…
Inna Saaret

Kommentaare ei ole: