Võiks arvata, et pole midagi lihtsamat kui alg-, kesk- ja ülivõrde moodustamine. Ometi nägin raamatut, mille pealkiri oli “Kõige! Kõige? Kõige!” ning selle all sõnad “raskeim, kiireim, kuumim, pikim, tugevaim, näljaseim” jne.
Siin on pandud kokku liitülivõrde esimene sõna ning lisatud sellele lihtülivõrre, saades topelt võrdluse “kõige raskeim, kõige kuumim” jne.
Lihtülivõrret saab moodustada vaid neist sõnadest, millel on vokaalmitmus. I-mitmusega enamasti probleeme ei teki ning kõik oskavad võrrelda “pikk, pikem, pikim”. Tüveülivõrdes a-, e- ja u-tüveliste sõnade puhul kaob aga üks vokaal ära: “paha, pahem, pahim”. Raskused tekivad siis, kui seda ei tehta. Õiged vormid on olulisim, mitte oluliseim, paksim, mitte pakseim. Kui aga küsite, miks on õige õnnelikem, mitte õnnelikuim, kuigi õige on näljaseim, siis seetõttu, et nad käänatakse eri moodi: õnnelikke, kuid näljaseid. Tuleb välja, et polegi nii lihtne.
Inna Saaret
Siin on pandud kokku liitülivõrde esimene sõna ning lisatud sellele lihtülivõrre, saades topelt võrdluse “kõige raskeim, kõige kuumim” jne.
Lihtülivõrret saab moodustada vaid neist sõnadest, millel on vokaalmitmus. I-mitmusega enamasti probleeme ei teki ning kõik oskavad võrrelda “pikk, pikem, pikim”. Tüveülivõrdes a-, e- ja u-tüveliste sõnade puhul kaob aga üks vokaal ära: “paha, pahem, pahim”. Raskused tekivad siis, kui seda ei tehta. Õiged vormid on olulisim, mitte oluliseim, paksim, mitte pakseim. Kui aga küsite, miks on õige õnnelikem, mitte õnnelikuim, kuigi õige on näljaseim, siis seetõttu, et nad käänatakse eri moodi: õnnelikke, kuid näljaseid. Tuleb välja, et polegi nii lihtne.
Inna Saaret
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar