Digiteerima või digima

Lühendamine on üldiselt hea, aga liialt hoogu ei saa minna. Juba on kord kenasti lühendatud ning vormist digitaliseerima on saanud digiteerima, nagu sellised verbid eesti keeles muutunud on. Siit edasi läheksime aga sõna tüve kallale ja see eirab tuletamise põhireeglit.
Sõna lähtub ju ladina sõnast digitus (sõrm, varvas), millest on tuletatud inglise digit (number) ja digital (numbriline). Sellest on omakorda tulnud eesti keelde võõrsõnaline omadussõna digitaalne ja tegusõna digiteerima. Viimane tähendab digitaalkuju andma, digitaalpilt aga on skaneeritud või arvutis loodud kujutis. Jällegi ei ole kuskil, ka seletustes lühendatud. Pealegi pole teiste selliste verbidega nii talitatud, muidu ütleksime näiteks mitte minimeerima, vaid minima, mitte disputeerima, vaid dispuma, mitte spekuleerima, vaid spekuma jne. Siia ritta aga ei kuulu näiteks eksportima eksporteerimise ja standardima standardiseerimise asemel. Need on igati korrektsed tuletised, sest sõnatüvi on alles.
Kui nüüd tahta sõna digiteerima veel lühendada, peaks mõtlema sellele, et siingi võtaksime jupikaupa sõnatüve maha. Digima või digipilt võib ju sobida omavahelises jutus, aga kui see teha ametlikuks pruugiks, siis omadussõna peaks sellisel juhul olema digine, mitte digitaalne. Kõlab ju veidi kentsakalt, kas pole? Minu keelevaist võrdleb sellist lühendamist sooviga öelda näiteks kübara asemel küb, porgandi asemel porg, küünla asemel küün või variandi asemel vari. Kui minna tüve kallale, kas siis peaksime maksma ka kommumakse ning tegema kapimahutusi?
Nii et mina jääksin siin pidama ning kasutaksin digiteerima ja digitaalne.