Neljandat aastat peeti Rahvusraamatukogus oskuskeeleseminari, mis eelmistega sarnaselt tõi kokku pea sadakond huvilist raamatukogudest, mitmest ametkonnast ja ülikoolidest.
Hea tava kohaselt juhtis seminari selgi korral Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru. Avasõnad ütles Eesti Rahvusraamatukogu (RR-i) teadus- ja arenduskeskuse juhataja Mihkel Volt, kes tegi põgusa tagasivaate eesti oskuskeele kujunemise algusaastatesse, juhtides tähelepanu korrastatud oskuskeele vajadusele ning nentides, et ei mõisted ega ka neid tähistavad oskussõnad sünni iseenesest.
Pikemaks ettekandeks sai sõna „Eesti märksõnastiku” töörühma üks juhtidest Sirje Nilbe, kes rääkis kahe eraldi märksõnastiku, INGRID-i ja „Eesti üldise märksõnastiku” liitmise põhjustest ja eeldustest, kirjeldas töö käiku ning ka ühitamiskeerukust.
Mõtlemisainet pakkuva ettekande tegi TLÜ Infoteaduste Instituudi lektor Elviine Uverskaja, kes käsitles mõiste "bibliograafia" ajas muutumist ja muutmist, juhtides tähelepanu sellele, et kõnesoleva mõiste käsitamine tegevusalana on eksitav. Kuigi selle terminiga on pikka aega tähistatud ka asjakohast tegevust, pidas esineja vajalikuks eelmainitud mõiste määratlus uuesti läbi vaadata.
Tartu Ülikooli semiootika magistrant Maarja Läänesaar rääkis terminoloogiast tõlkekriitikas ajakirja Vikerkaar näitel. Ta nentis, et eestikeelne tõlketeooria on suures osas võõrsõnaline ja tõlkelaenuline, oskussõnavara on ühtlustamata, puudub oskussõnastik. Esineja viitas Tõnu Kaalepi ütlusele, et „ /.../eesti kultuuriajakirjanduse ja kriitika keel on välja suremas. Ja isegi ei nuteta.” Maarja Läänesaar väitis: „Tõlkimise nimetamine vahenduseks, ümberütlemiseks, tõlgenduseks, eestinduseks, “eesti keeles ilmumiseks” või maakeelseks (Heideggeriks), ei ole enamasti pelgalt sama info edastamine mitmel analoogsel moel, vaid selline näiline sünonüümia peegeldab kriitiku suhtumist tõlkeprotsessi üldiselt, tema ootusi tõlkele ja eeldusi tõlkijale.”
Metafoorseid filmindustermineid käsitles Tallinna Ülikooli ligvistika doktorant Margit Maran, tõdedes, et eestikeelne filmindusterminoloogia on isetekkeline ja sõnastikes fikseerimata , põhisõnavara tekkis vene keeleruumi mõjusfääris, sellele on lisandunud inglise keele mõju, filmiloolisi raamatuid on ilmunud väga vähe, terminoloogia hulgas on slängi, metafoorsust, palju otsetõlkeid, tsitaatsõnu, võõrsõnade mugandusi. Ettekanne sisaldas hulganisti näiteid metafoorsetest filmindusterminitest, ning päädis tsitaadiga: „Metafoorid on meie olulisimad vahendid püüda mõista osaliselt seda, mida ei ole võimalik mõista täielikult.“ (Lakoff & Johnson Metaphors we live by,1980: 193)
Viimaseks ettekandeks sai sõna Tartu Ülikooli kirjaliku tõlke magistrant Edvin Aedma. Rohkete illustratsioonidega vürtsitatud slaidiesitlusega „Fantaasia, folklorism ja arvutimängud” kaasnes arutlus üldisest kultuuriteoreetilisest taustast, mütoloogiast, fantaasiaolenditest ja nendega seotud terminoloogia edasikandumisest kultuuris. Tekib hierarhia või keeruline süsteem erinevate olendite ja nimetuste vahel, erinevatest keeltest või kultuuridest pärit terminid leiavad oma koha hierarhias ja oma kanoonilise kujutamise, millega tõlkimisel tuleb arvestada. Arvutimängud on teiste meediavormide kõrval oluliselt mõjutamas mõistekäsitusi ja keelekasutust tervikuna. Et aga enamik arvutimänge on ingliskeelsed, kanduvad sealt eesti keelde ka võõsõnalised n-ö libaterminid. Arvutimängude eesti keelde tõlkimine oleks küll hädavajalik, kuid võib takerduda ressursinappuse tõttu.
Seminari lõpetas diskussioon, mis võinuks seatud ajapiirist kauemgi kesta. Nii mõnestki käsitletud teemast võiks aga kokku panna terve väitluspäeva. Saadud teadmised kulusid kindlasti marjaks kõigile.
Päeva võttis kokku Kalju Tammaru, kes tänas kõiki esinejaid, korraldajaid ja kohaletulnuid ning soovis jõudu ja indu terminoloogiatoimkonnale, kellel tööl lõppu ei näi paistvat.
Seminari korraldasid RR-i teadus- ja arenduskeskus ning ERÜ terminoloogiatoimkond. Juba kolmandat aastat toetab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Terminoloogia Ühinguga riikliku programmi kaudu edukamaid terminikomisjone ning jagab terminoloogia sihtsipendiume. ERÜ terminoloogiatoimkond on saanud tegevustoetust kahel korral ning mõlemal kasutanud üht osa toetusest oskuskeelepäeva korraldamiseks.
Ettekanded pannakse välja Rahvusraamatukogu veebisaidile.
NB!
20. novembri Sirbi keele-elu rubriigis on avaldatud oskuskeelepäeva järgne intervjuu Sirje Nilbega, kõneks „Eesti märksõnastik“, küsitleja Aili Künstler.
Hea tava kohaselt juhtis seminari selgi korral Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) terminoloogiatoimkonna esimees Kalju Tammaru. Avasõnad ütles Eesti Rahvusraamatukogu (RR-i) teadus- ja arenduskeskuse juhataja Mihkel Volt, kes tegi põgusa tagasivaate eesti oskuskeele kujunemise algusaastatesse, juhtides tähelepanu korrastatud oskuskeele vajadusele ning nentides, et ei mõisted ega ka neid tähistavad oskussõnad sünni iseenesest.
Pikemaks ettekandeks sai sõna „Eesti märksõnastiku” töörühma üks juhtidest Sirje Nilbe, kes rääkis kahe eraldi märksõnastiku, INGRID-i ja „Eesti üldise märksõnastiku” liitmise põhjustest ja eeldustest, kirjeldas töö käiku ning ka ühitamiskeerukust.
Mõtlemisainet pakkuva ettekande tegi TLÜ Infoteaduste Instituudi lektor Elviine Uverskaja, kes käsitles mõiste "bibliograafia" ajas muutumist ja muutmist, juhtides tähelepanu sellele, et kõnesoleva mõiste käsitamine tegevusalana on eksitav. Kuigi selle terminiga on pikka aega tähistatud ka asjakohast tegevust, pidas esineja vajalikuks eelmainitud mõiste määratlus uuesti läbi vaadata.
Tartu Ülikooli semiootika magistrant Maarja Läänesaar rääkis terminoloogiast tõlkekriitikas ajakirja Vikerkaar näitel. Ta nentis, et eestikeelne tõlketeooria on suures osas võõrsõnaline ja tõlkelaenuline, oskussõnavara on ühtlustamata, puudub oskussõnastik. Esineja viitas Tõnu Kaalepi ütlusele, et „ /.../eesti kultuuriajakirjanduse ja kriitika keel on välja suremas. Ja isegi ei nuteta.” Maarja Läänesaar väitis: „Tõlkimise nimetamine vahenduseks, ümberütlemiseks, tõlgenduseks, eestinduseks, “eesti keeles ilmumiseks” või maakeelseks (Heideggeriks), ei ole enamasti pelgalt sama info edastamine mitmel analoogsel moel, vaid selline näiline sünonüümia peegeldab kriitiku suhtumist tõlkeprotsessi üldiselt, tema ootusi tõlkele ja eeldusi tõlkijale.”
Metafoorseid filmindustermineid käsitles Tallinna Ülikooli ligvistika doktorant Margit Maran, tõdedes, et eestikeelne filmindusterminoloogia on isetekkeline ja sõnastikes fikseerimata , põhisõnavara tekkis vene keeleruumi mõjusfääris, sellele on lisandunud inglise keele mõju, filmiloolisi raamatuid on ilmunud väga vähe, terminoloogia hulgas on slängi, metafoorsust, palju otsetõlkeid, tsitaatsõnu, võõrsõnade mugandusi. Ettekanne sisaldas hulganisti näiteid metafoorsetest filmindusterminitest, ning päädis tsitaadiga: „Metafoorid on meie olulisimad vahendid püüda mõista osaliselt seda, mida ei ole võimalik mõista täielikult.“ (Lakoff & Johnson Metaphors we live by,1980: 193)
Viimaseks ettekandeks sai sõna Tartu Ülikooli kirjaliku tõlke magistrant Edvin Aedma. Rohkete illustratsioonidega vürtsitatud slaidiesitlusega „Fantaasia, folklorism ja arvutimängud” kaasnes arutlus üldisest kultuuriteoreetilisest taustast, mütoloogiast, fantaasiaolenditest ja nendega seotud terminoloogia edasikandumisest kultuuris. Tekib hierarhia või keeruline süsteem erinevate olendite ja nimetuste vahel, erinevatest keeltest või kultuuridest pärit terminid leiavad oma koha hierarhias ja oma kanoonilise kujutamise, millega tõlkimisel tuleb arvestada. Arvutimängud on teiste meediavormide kõrval oluliselt mõjutamas mõistekäsitusi ja keelekasutust tervikuna. Et aga enamik arvutimänge on ingliskeelsed, kanduvad sealt eesti keelde ka võõsõnalised n-ö libaterminid. Arvutimängude eesti keelde tõlkimine oleks küll hädavajalik, kuid võib takerduda ressursinappuse tõttu.
Seminari lõpetas diskussioon, mis võinuks seatud ajapiirist kauemgi kesta. Nii mõnestki käsitletud teemast võiks aga kokku panna terve väitluspäeva. Saadud teadmised kulusid kindlasti marjaks kõigile.
Päeva võttis kokku Kalju Tammaru, kes tänas kõiki esinejaid, korraldajaid ja kohaletulnuid ning soovis jõudu ja indu terminoloogiatoimkonnale, kellel tööl lõppu ei näi paistvat.
Seminari korraldasid RR-i teadus- ja arenduskeskus ning ERÜ terminoloogiatoimkond. Juba kolmandat aastat toetab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Terminoloogia Ühinguga riikliku programmi kaudu edukamaid terminikomisjone ning jagab terminoloogia sihtsipendiume. ERÜ terminoloogiatoimkond on saanud tegevustoetust kahel korral ning mõlemal kasutanud üht osa toetusest oskuskeelepäeva korraldamiseks.
Ettekanded pannakse välja Rahvusraamatukogu veebisaidile.
NB!
20. novembri Sirbi keele-elu rubriigis on avaldatud oskuskeelepäeva järgne intervjuu Sirje Nilbega, kõneks „Eesti märksõnastik“, küsitleja Aili Künstler.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar