Nimedega on igasuguseid raskusi. Mõnikord lihtsalt ei osata muukeelset kuju eestikeelsega kokku viia. Siit tulevad need Bavaria pro Baier, Bohemia pro Böömimaa, Laibach pro Ljubljana jne. Karta on, et selliseid vigu tuleb aiva juurde, kuigi need oleksid kergesti välditavad, kui natuke viitsitaks vaadata, millega tegu. Kui ikka fotol on selgesti äratuntav Kölni katedraal ja tekstis öeldud, et Reini jõgi on selle ees puud üle ujutanud, siis on üsna jabur kirjutada pildi alla, et Cologne´i linnakeses(!) püstitati vee kaitseks tõkkeid. Vägisi tuleb meelde, et Noarootsi mehed villisid pudelitesse Voosi kurgust võetud merevett, kleepisid peale uhke sildi Eau de Vosy ja müüsid ravivee pähe maha. Nende auks peab ütlema, et see oli igas nüansis sügavalt mõtestatud äritegevus.
Teine lugu on, et neid väljamaa nimesid ei osata kuidagi välja öelda. Mõni on inglise keelest nii läbi imbunud, et Richard Wagner ei saa tema suus kuidagi Rihard häälduda ja prantslane de Gaulle on muidugi Tšaals, mitte Šarl. Teine rääkis kellestki Saisöfösest. Jututeemat kuulates sai siiski aru, et see ju Sisyphos. Kukus kõneles kolmas innustunult, et “Vanemuises” etendub “Krahvinna Mariisa”. Kuulsa võidusõitja naasmisega hakkame jälle kuulma, et sakslane Maikl Schumacher sõidab taas.
Alaliik on see, et ei osata kirjutada ka. Neid näiteid on nii palju, et piirdun värskeimaga: Albu suusasõidus oli kolmas soomlanna Aehtaevae (tegelikult muidugi Ähtäva). Meenusid veneaegsed telegrammid oma naeaerioennitlustega.
Kolmas võimalus on inimesed segi ajada. Tuntud saatejuhti on nimetatud Toivo Luhatsiks. 1938. aastal sündinud mehe kohta nägi ekraanil olija küll kahtlaselt nooruslik välja. Õnneks ei võetud veel põlvkond vanemat Elmar Luhatsit mängu, tema küll juba Manala mail. Veel andekam on, kui ei teata õiget nime ega osata valetki käänata. Kunagi teatas “Nädal”, et Tiit Soki paranemiseni asendab teda “Pehmetes ja karvastes” Indrek Sammul. Kui nüüd keegi aru ei saanud, tuletan meelde, et näitleja on Tiit Sukk ja korvpallur on Tiit Sokk, aga vaevalt temagi end sokiks väänab.
Inna Saaret
Teine lugu on, et neid väljamaa nimesid ei osata kuidagi välja öelda. Mõni on inglise keelest nii läbi imbunud, et Richard Wagner ei saa tema suus kuidagi Rihard häälduda ja prantslane de Gaulle on muidugi Tšaals, mitte Šarl. Teine rääkis kellestki Saisöfösest. Jututeemat kuulates sai siiski aru, et see ju Sisyphos. Kukus kõneles kolmas innustunult, et “Vanemuises” etendub “Krahvinna Mariisa”. Kuulsa võidusõitja naasmisega hakkame jälle kuulma, et sakslane Maikl Schumacher sõidab taas.
Alaliik on see, et ei osata kirjutada ka. Neid näiteid on nii palju, et piirdun värskeimaga: Albu suusasõidus oli kolmas soomlanna Aehtaevae (tegelikult muidugi Ähtäva). Meenusid veneaegsed telegrammid oma naeaerioennitlustega.
Kolmas võimalus on inimesed segi ajada. Tuntud saatejuhti on nimetatud Toivo Luhatsiks. 1938. aastal sündinud mehe kohta nägi ekraanil olija küll kahtlaselt nooruslik välja. Õnneks ei võetud veel põlvkond vanemat Elmar Luhatsit mängu, tema küll juba Manala mail. Veel andekam on, kui ei teata õiget nime ega osata valetki käänata. Kunagi teatas “Nädal”, et Tiit Soki paranemiseni asendab teda “Pehmetes ja karvastes” Indrek Sammul. Kui nüüd keegi aru ei saanud, tuletan meelde, et näitleja on Tiit Sukk ja korvpallur on Tiit Sokk, aga vaevalt temagi end sokiks väänab.
Inna Saaret
1 kommentaar:
Eks segadusi vahel ikka juhtub. Teoreetiliselt peaks, jah, keeletoimetajal olema kogu maailma teadmised, aga nemadki väsivad mõnikord. Rääkimata kanalitest, kus ajakirjanik toimetamata rahva ette pääseb - siis on hunt kapsaaias.
Soki ja Suki kõrval on Simmulit ja Sammulit juba lihtne segi ajada.
Postita kommentaar