TEEKOND PIRITALT MUSTAMÄE ALLA

Seisin kunagise Pirita kino ees ja lugesin silti “Pirita vaba aja keskus”, sain sealt omnibussile ja mõtlesin: ”Pirital on õnneks siiski klooster, mitte nunnakeskus”. Teisel pool jõge ei saanud omnibussi aknast näha, kas mõnel hoonel ehk on silt Olümpiakeskus. Ja Lauluväljaku peatuse juures ei kõnelnud miski, et tegemist oleks Laulukeskusega. Kuid endine Kadrioru kohvik oli Kadrioru keskus, Narva maanteed pidi sõites sattusid silma veel Verekeskus ja Koopiakeskus. Ent vana pritsimajagi üllatas: seal on nüüd Erootikakeskus. Merepuiestee ääres on Merekeskus (kuidas saab mere keskpunkt olla maismaal?). Balti vaksali juures omnibussilt maha astujale vahtis vastu kiri Ostukeskus. Samas tuli mõte: “Miks meil on ikka veel kasutusel see vististi vene keele kaudu tulnud võõrsõna? Vaksali asemel oleks hoopis parem Rongikeskus.” Aga nurga taga oli lihtne dabljusii, mitte mingi Kergenduskeskus. Trollil edasi sõites tuli tee peal probleem: “Kuidas saab olla park ilma puude ja põõsasteta? Taksopargi asemel olgu Taksokeskus!” Siis ilmus vaatesse silt “Kristiine avatud noorte keskus”. Kes need avatud noored on? Ligidal oli Aknakeskus ja edasi sõites tee ääres Tallinna Tööstushariduskeskus. Kui jõudsin Zookeskuseni, tulin trollilt maha.
Kas pole siin midagi liiast? Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus peaksid nime järgi olema analoogilised asutused, kuid ka raamatukogude allüksusi on hakatud nimetama keskusteks. Või on üldse viimane aeg kõik raamatukogud ümber ristida raamatukeskusteks?
Hans Jürman