See kirjutis sai alguse ühest kuulutuse parandamise palvest. Kui olin vastanud, siis tekkis mõte, et võiksin seda veidi laiemalt ka teistele meelde tuletada. Kellel sellist teadmist tihti vaja läheb, võiksid selle tekstiosa lausa välja trükkida, et oleks kohe võtta, kui tarvis.
Muud kasulikku veel laiemalt lugege Ebeli Pirso päris heast artiklist “Tarbeteksti kirjutamine eeldab oskust” (KoolitusEkspress, 24. jaan. 2008).
Nüüd siis ajavahemikest.
Kuulutuses võivad arvud olla üksteise järel (aga ei pea olema, kui tühikutega variant kena välja näeb), muidu kipuvad jääma üksteisest näotult kaugele, seega: 12.02.-15.03.2010. Kui kuu kirjutatakse numbriga, siis peab selle järel kindlasti ka punkt olema. Kuu nimetuse võib kuulutuses sõnaga kirjutada, eriti kui ühe kuuga tegu. Nii kaob iseenesest ka probleem, et õigupoolest tuleks kirjutada 01.-09.02, mis ei ole kena vaadata.
Tekstis, s.t. lauses peab tühiku jätma kindlasti enne aastaarvu. Muul juhul tuleb "läheneda loominguliselt".
Ühe kuu piires pole tühikut kuupäevade vahele vaja, kuid kuupäevade, kuu ja aasta vahele peaks jääma tühik: 15.-25. 02. 2010, veel parem on sellisel juhul kirjutada kuu nimetus välja: 15.-25. veebruar 2010. Kui järgneb sõna aasta või lühend, siis tuleb ka aastaarvu järele panna punkt: 15.-25. veebruaril 2010. aastal.
Kui on tegu kahe või mitme kuuga, siis tuleks tekstis ka vahed jätta: 15.01. - 12.03. 2010 või 15. 01. - 12. 03. 2010 (nii on täiesti õige, aga see ei näe alati kuigi ilus välja), parim: 15. jaanuar - 12. märts 2010 või 15. jaanuarist 12. märtsini 2010.
Kirjutamisel soovitan hoida alati aktiivsena enteri märki kujutav show/hide (asub kirja suurust näitavate protsentide kõrval vasakul), mis hoiatab ka siis, kui tahate mitu tühikut sõnade vahele jätta. See ei ole üldse haruldane, et teksti sättivate inimeste tööst moodustab suure osa liigsete tühikute kustutamine või puuduvate lisamine, kui autor nendega väga pillav või kitsi on. Aga uskuge, see on väga tüütav ega ole üldse loominguline.
Inna Saaret
Muud kasulikku veel laiemalt lugege Ebeli Pirso päris heast artiklist “Tarbeteksti kirjutamine eeldab oskust” (KoolitusEkspress, 24. jaan. 2008).
Nüüd siis ajavahemikest.
Kuulutuses võivad arvud olla üksteise järel (aga ei pea olema, kui tühikutega variant kena välja näeb), muidu kipuvad jääma üksteisest näotult kaugele, seega: 12.02.-15.03.2010. Kui kuu kirjutatakse numbriga, siis peab selle järel kindlasti ka punkt olema. Kuu nimetuse võib kuulutuses sõnaga kirjutada, eriti kui ühe kuuga tegu. Nii kaob iseenesest ka probleem, et õigupoolest tuleks kirjutada 01.-09.02, mis ei ole kena vaadata.
Tekstis, s.t. lauses peab tühiku jätma kindlasti enne aastaarvu. Muul juhul tuleb "läheneda loominguliselt".
Ühe kuu piires pole tühikut kuupäevade vahele vaja, kuid kuupäevade, kuu ja aasta vahele peaks jääma tühik: 15.-25. 02. 2010, veel parem on sellisel juhul kirjutada kuu nimetus välja: 15.-25. veebruar 2010. Kui järgneb sõna aasta või lühend, siis tuleb ka aastaarvu järele panna punkt: 15.-25. veebruaril 2010. aastal.
Kui on tegu kahe või mitme kuuga, siis tuleks tekstis ka vahed jätta: 15.01. - 12.03. 2010 või 15. 01. - 12. 03. 2010 (nii on täiesti õige, aga see ei näe alati kuigi ilus välja), parim: 15. jaanuar - 12. märts 2010 või 15. jaanuarist 12. märtsini 2010.
Kirjutamisel soovitan hoida alati aktiivsena enteri märki kujutav show/hide (asub kirja suurust näitavate protsentide kõrval vasakul), mis hoiatab ka siis, kui tahate mitu tühikut sõnade vahele jätta. See ei ole üldse haruldane, et teksti sättivate inimeste tööst moodustab suure osa liigsete tühikute kustutamine või puuduvate lisamine, kui autor nendega väga pillav või kitsi on. Aga uskuge, see on väga tüütav ega ole üldse loominguline.
Inna Saaret
2 kommentaari:
Loen ja imestan, miks peab ühes muidu igati lugupeetud blogis avaldama sellist valeinfot.
"Kui kuu kirjutatakse numbriga, siis peab selle järel kindlasti ka punkt olema."
Kui araabia numbritega märgitud kuupäev koosneb kuupäeva ja kuu numbrist, nt 11.11, ei ole tarvis viimase järele punkti panna. Ka kolmest komponendist koosneva kuupäeva puhul, nt 11.11.2008, pole viimase arvu järel punkti. Punkt pannakse enne mõttekriipsu kuu numbri järele vaid siis, kui pärast kriipsu olev kuupäev lõpeb aastaarvuga, nt 12.02.–15.03.2010.
"Tekstis, s.t. lauses peab tühiku jätma kindlasti enne aastaarvu."
Ainult numbritega vormistatud kuupäevas aastanumbrit kindlasti tühikuga ei eraldata. Muide, lühendisse st pole punkte vaja.
Mitte kuskil pole juttu sellest, et numbrite vahele tuleb panna mõttekriips. Sidekriips pannakse ainult kõrvutiste kuupäevade vahele, selle asemel sobib ka 'ja', nt 4. ja 5. novembril ~ 4.-5. novembril.
"Kui on tegu kahe või mitme kuuga, siis tuleks tekstis ka vahed jätta: 15.01. - 12.03. 2010 või 15. 01. - 12. 03. 2010 (nii on täiesti õige, aga see ei näe alati kuigi ilus välja)".
Nii ei ole päris kindlasti õige. Mõttekriips on tühikute vahel ainult siis, kui kuupäevas on tühik, nt 18. märts – 20. aprill, muul juhul tühikuid mõttekriipsu ette ja järele ei tule, nt 12.02.–15.03.2010.
Vt ka "Eesti keele käsiraamat", ptk "Kuupäevade, aastaarvude ja kellaaegade kirjutamine" (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=10&id=74).
Soovitan edaspidi oma teadmisi allikatest üle kontrollida ja uuendada!
Tervitades
Tuuli Rehemaa
eesti keele instituudi keelekorraldaja
Tere!
Siin on taas algteksti autor, keda uurija paljudes pattudes süüdistab. Tahaksin mõnda asja selgitada ja mõnele ka vastu vaielda.
1. Kui esimeses lõigus väitsin, et numbriga kirjutatud kuu järel peaks kindlasti punkt olema, siis pidasin silmas just nimelt sellist juhust, kui järgneb ka aastaarv. Uurija tsiteeritud lause on kontekstist välja kistud ja mõjub sellisena absoluutse väitena, kuid nii pole ju mõeldud. Et ma ei kasuta punkti, kui aastaarvu pole, seda peaks ju järgnevatest näidetest selgesti näha olema, nagu ka see, et ma ei pane kolme komponendi puhul aastaarvu järele punkti. Pean tekstis (mitte tabelites) ikkagi kõige paremaks variandiks kuunimetuse sõnaga kirjutamist, mis eeldab ka tühikuid. Olen jätkuvalt arvamusel, et kuulutustes (sest nendest ajendatuna ma ju kirjutasin, aga see paistab olevat kahe silma vahele jäänud) võib kasutada tühikuid, sest suurel pinnal on niiviisi lihtsalt ilusam. Olen eksinud selles, et nimetan seda ainuõigeks.
2. Mõttekriipsu ma tõesti ei rõhutanud ning minu pandud mõttekriipsud läksid eelnevas postituses millegipärast kaduma, seepärast ma ei ürita neid siin enam uuesti tekitada.
3. Minu meelest ei tähenda "pole vaja" sama, mis "on keelatud". Mulle soovitatud "Eesti keele käsiraamat" annab näiteks väljendi "see tähendab" lühenditena nii st kui ka s.t ja lühendi lõppu võib punkti panna või mitte panna. Tsitaat "Eesti keele käsiraamatust: "Väiketähtlühendi lõppu võib soovi kohaselt kas panna punkti või jätta see panemata." Lisan ka soovitusena aadressi: http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=9
Lõpuks tänan, et meie ajaveeb ka nüüd veel üles leitakse, kui avalehel enam "nupukest" pole. Märkused ja arvamused on ikka teretulnud.
Inna Saaret
Postita kommentaar