Eelmisel nädalal küsiti minult suisa mitu korda, kuidas meie (uut) raha nimetada ja kirjutada.
Segadust võivad tekitada igasugused imelikud seigad. Kui alustame kroonist, siis kirjutati mõnikord krooni asemel EEK ka sinna, kuhu seda vaja polnud. Sealt läks edasi veel veidram kasutus, sest mõni tahtis ka rääkida eegist või koguni eegust. Et midagi uut on raske välja mõelda, siis on sama juhtunud euroga. Tahetakse kirjutada EUR ja rääkides käänata seda eur : euri. Puudub veel see, et mõni tarkpea hakkaks hääldama inglise keelt mugandades juurö või vene eeskujul jevro.
Asi tegelikult väga lihtne: oli kroon, nüüd on euro. Kui aga on tegu valuuta märkimisega (ja ainult siis!), siis oli EEK ja nüüd on EUR. Kasutatakse näiteks siis, kui tahetakse näidata USA dollari (USD) ja euro (EUR) kurssi. Pole mitte mingit põhjust neid suurtähelisi lühendeid ega ka euro lühisümbolit kodumaises tavatekstis pruukida.
Hinnakirjas võib ju lühisümbol olla, aga lihtsam on anda hinnad tulbana ning kirjutada päisesse vaid üks kord euro (kodumaal) või EUR (kui suhtleme välistellijaga). Ja veel üks meeldetuletus: Eesti keeles on eurode ja sentide (ja ka kõigi teiste selliste rahaühikute) vahel punkt, mitte koma. Kui tahetakse aga midagi protsentides väljendada, siis seal on endiselt koma. Suvaline näide, millel ei pruugi olla õiged numbrid: leib maksab 1.20 eurot, mis on 7,2% rohkem kui nädal tagasi.
Lõpuks mõiste, mis on uue rahaga seoses usinalt kasutuses: summa ümardatakse, ümmardada võite kedagi kena inimest, kui tahate.
Inna Saaret
Segadust võivad tekitada igasugused imelikud seigad. Kui alustame kroonist, siis kirjutati mõnikord krooni asemel EEK ka sinna, kuhu seda vaja polnud. Sealt läks edasi veel veidram kasutus, sest mõni tahtis ka rääkida eegist või koguni eegust. Et midagi uut on raske välja mõelda, siis on sama juhtunud euroga. Tahetakse kirjutada EUR ja rääkides käänata seda eur : euri. Puudub veel see, et mõni tarkpea hakkaks hääldama inglise keelt mugandades juurö või vene eeskujul jevro.
Asi tegelikult väga lihtne: oli kroon, nüüd on euro. Kui aga on tegu valuuta märkimisega (ja ainult siis!), siis oli EEK ja nüüd on EUR. Kasutatakse näiteks siis, kui tahetakse näidata USA dollari (USD) ja euro (EUR) kurssi. Pole mitte mingit põhjust neid suurtähelisi lühendeid ega ka euro lühisümbolit kodumaises tavatekstis pruukida.
Hinnakirjas võib ju lühisümbol olla, aga lihtsam on anda hinnad tulbana ning kirjutada päisesse vaid üks kord euro (kodumaal) või EUR (kui suhtleme välistellijaga). Ja veel üks meeldetuletus: Eesti keeles on eurode ja sentide (ja ka kõigi teiste selliste rahaühikute) vahel punkt, mitte koma. Kui tahetakse aga midagi protsentides väljendada, siis seal on endiselt koma. Suvaline näide, millel ei pruugi olla õiged numbrid: leib maksab 1.20 eurot, mis on 7,2% rohkem kui nädal tagasi.
Lõpuks mõiste, mis on uue rahaga seoses usinalt kasutuses: summa ümardatakse, ümmardada võite kedagi kena inimest, kui tahate.
Inna Saaret
5 kommentaari:
EKI keelenõuanne (Maire Raadik, 2.12.2010) miskipärast annab teistsuguseid soovitusi - näiteks ütleb, et sendid on sobiv eraldada komaga. Vt http://keeleabi.eki.ee/
Eelduslikult võib summade tabeltöötlemisel siiski kasutada eurosummasid komaga (vastasel juhul ei ole võimalik lihtsalt arvutusi teostada)?
Tabeltöötlusel on ilmselt mingid nüansid seoses sellega, et näiteks arveldus käib mitte ainult Eestis, vaid Euroopa Liidu ulatuses. Mina rääkisin eestikeelsest tavatekstist. Lugesin ka Maire Raadiku nõuande nüüd üle, polnud seda enne vaadanud. Ta kasutab ju sõna "sobib", mitte "peab" ega välista sugugi punkti. Olen temaga nõus ka selles, et parim on sõnades välja kirjutada.
"Eesti keele käsiraamat" samas EKI kodulehes ütleb, et rahaühikute vahele käib punkt (vt. alajaotust Ortograafia 56) http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=77. Seal on küll jutt kroonidest ja sentidest, aga ei saa ju olla nii, et ühe rahaühiku puhul on nii ja teise puhul teisiti.
Sellest punktist või komast tekib ilmselt poleemikat ka edaspidi, sest eri valdkondades paistab olevat erisugune kasutus. Ilmselt peaks EKI tegema kindla otsuse, kuidas talitada, ega seda teisiti saa lahendada.
Ma pean küll üles tunnistama, et olen kõnekeeles valuutast rääkides lühendit kasutanud. Näiteks puhkusereisil Rootsi või Norrasse on olukord üsna keeruline, kuna nii Eesti kui eeltoodud riikide rahaühik oli kroon. Nii oligi kergem rääkida "sekkidest" ja "nokkidest", et asi oleks selge ja lühidalt välja öeldud.
Maire Raadik tõepoolest ei välista punkti kasutamist. Küll aga tundub Teie meeldetuletus olevat küllaltki kategooriline. Millele see ikkagi tugineb? Milline on sisuline erinevus 1,3 (ühe terve ja kolme kümnendiku) protsendi ja euro vahel?
Palun vaadake minu eelmist postitust, seal on allikas nimetatud ning osutatud ka sellele, et EKI kui eesti keele küsimustes "seaduseandja" peaks tekkinud vastuolu lahendama. Mina kui lihtne keeletoimetaja ei saa selliseid asju otsustada. Meil on ÕS seaduse õigustes ning "Eesti keele käsiraamat" on selle seaduse seletus.
Postita kommentaar