Igasuguste elektrooniliste dokumentide jms. tekke järel hakkas eesti keeles vohama üks kummaline monstrum, nimelt paberkandja. Üritame olla isegi paavstist paavstlikumad ning topime seda sinnagi, kus inglise keeles on paper document, mida saab ju päris edukalt otse tõlkida paberdokumendiks, kui on tingimata vaja rõhutada, et teave on paberil.
Kui tahame eristada nt. ajakirja kaht varianti, siis ei ole mingit vajadust nimetada üht nendest paberkandjal ajakirjaks, sest see on trükiajakiri.
Kui ise midagi pastakaga paberile paneme, siis tulebki öelda, et kirjutame paberile, mitte paberkandjale. Muidu saab mobiiltelefoni ja arvutita maavanaema ka varsti imestada, et lapselaps lubab talle saata paberkandjal sõnumi, mitte panna paar rida käsitsi paberile ehk saata kirja.
Kui tahame eristada nt. ajakirja kaht varianti, siis ei ole mingit vajadust nimetada üht nendest paberkandjal ajakirjaks, sest see on trükiajakiri.
Kui ise midagi pastakaga paberile paneme, siis tulebki öelda, et kirjutame paberile, mitte paberkandjale. Muidu saab mobiiltelefoni ja arvutita maavanaema ka varsti imestada, et lapselaps lubab talle saata paberkandjal sõnumi, mitte panna paar rida käsitsi paberile ehk saata kirja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar