Elektroonilise keskkonnaga seonduva terminoloogia määratlemine on muuhulgas ka ERÜ terminoloogiatoimkonna üks viimase aja põhiprobleeme. Kui IT-terminite seletusi leidub nii asjakohastes standardites kui ka teistes allikates, siis raamatukogutöös vajaminevaid oskussõnu tuleb luua ning korrastada oma valdkonna asjatundjail.
Muude terminite kõrval on vaidlusi tekitanud ka mõiste „infoteadus” määratlemine. Terminoloogiatoimkonnale kinnitamiseks on TLÜ Infoteaduste Instituudi lektor Elviine Uverskaja esitanud järgmised määratlused:
„infoteadused” – mõistega on tähistatud multidistsiplinaarset valdkonda, millesse kuuluvad infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. Infoteadus on kujunemas neid valdkondi hõlmavaks katusmõisteks.
„infoteadus” – teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandite (indiviidide, gruppide, organisatsioonide, institutsioonide) traditsioonilise ja digitaalse infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasusi sotsaal-kultuurilises kontekstis.
„raamatukoguteadus” – infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust.
„raamatuteadus” – infoteaduse valdkond, mis uurib traditsioonilist ja digitaalset raamatut, selle kirjastamist, levitamist ja arengut.
„raamatukogundus” – raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond.
„raamatukogu- ja infoteadus” – raamatukogu ja infospetsialiste ettevalmistava eriala nimetus LIS (library and information science).
„bibliograafiateadus” – infoteaduse valdkond, mis uurib bibliograafia teooriat, metoodikat ja ajalugu.
Läinud aastal täiendas ja korrastas ERÜ terminoloogiatoimkond säilituskorralduse termineid. Terminiloome ühe näitena olgu toodud seni kasutusel olnud pisut lohisevat terminifraasi „digitaalsena sündinud” asendav termin „digitaaltekkeline” (ingl k natively digital, born digital), ehk siis lahtiseletatult: digitaalseid meetodeid kasutades loodud, mis paigutub termini “digiteeritud” (ingl k digitized) kõrvale; termini seletus: analoogobjektist digiteerimise teel saadud.
Muude terminite kõrval on vaidlusi tekitanud ka mõiste „infoteadus” määratlemine. Terminoloogiatoimkonnale kinnitamiseks on TLÜ Infoteaduste Instituudi lektor Elviine Uverskaja esitanud järgmised määratlused:
„infoteadused” – mõistega on tähistatud multidistsiplinaarset valdkonda, millesse kuuluvad infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. Infoteadus on kujunemas neid valdkondi hõlmavaks katusmõisteks.
„infoteadus” – teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandite (indiviidide, gruppide, organisatsioonide, institutsioonide) traditsioonilise ja digitaalse infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasusi sotsaal-kultuurilises kontekstis.
„raamatukoguteadus” – infoteaduse valdkond, mis uurib raamatukogusid ja nende tegevust.
„raamatuteadus” – infoteaduse valdkond, mis uurib traditsioonilist ja digitaalset raamatut, selle kirjastamist, levitamist ja arengut.
„raamatukogundus” – raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond.
„raamatukogu- ja infoteadus” – raamatukogu ja infospetsialiste ettevalmistava eriala nimetus LIS (library and information science).
„bibliograafiateadus” – infoteaduse valdkond, mis uurib bibliograafia teooriat, metoodikat ja ajalugu.
Läinud aastal täiendas ja korrastas ERÜ terminoloogiatoimkond säilituskorralduse termineid. Terminiloome ühe näitena olgu toodud seni kasutusel olnud pisut lohisevat terminifraasi „digitaalsena sündinud” asendav termin „digitaaltekkeline” (ingl k natively digital, born digital), ehk siis lahtiseletatult: digitaalseid meetodeid kasutades loodud, mis paigutub termini “digiteeritud” (ingl k digitized) kõrvale; termini seletus: analoogobjektist digiteerimise teel saadud.
2 kommentaari:
Kas "digitekkeline" läheks kuidagi liiga mitteametlikuks?
Palun lugege siit oskuskeele alt minu kommentaari, mis digitaalse ja digi- küsimust veidi pikemalt käsitleb.
Inna Saaret
Postita kommentaar